,,Kallis, ma arvan, et oleks aeg meie suhe järgmisele tasandile viia.''
,,Ei. Ma ei seksi enne abielu.''
,,Aga ma ei taha kunagi abielluda.''
,,Care much?''

09:27, pühapäev, 17. aprill näitas mu telefonikell. ,,Mul on igav,'' trükkisin sõnumi sisuks ning saatsin selle ära. Oleksin magada tahtnud, aga liiga palju mõtteid keerles peas. Alex suutis alati mu tuju tõsta, kui vaja oli. ,,Tule siia,'' sain paar minutit hiljem vastuseks.
Pool tundi hiljem astusin nr. 12 uksest sisse. ,,Hei,'' hüüdsin kõvasti, et enda kohalejõudmisest märku anda. Ta astus köögist välja, jalas teksad ja seljas, noh, midagi. ,,Seksikas,'' ütlesin oma tagi vägagi õrritavalt ära võttes. Ta kõndis minuni ning haaras mu sülle, jalad ümber tema põimides lükkas ta mu vastu seina ning suudles pikalt...ahnelt. Liikusime ta toa poole, kuid sinna jõudes polnud mu ülakehal enam midagi.
,,Kas sa hakkad juba minema,'' küsis ta kui ma enda teksanööpi kinni panin. Andsin talle ühe musi ning tõusin siis voodilt püsti. ,,Tahad sa sellest rääkida,'' tundis ta muret. ,,Olen ma kunagi tahtnud sellest rääkida,'' naersin talle vastu ja lisasin: ,,aga sa tõstsid mu tuju, aitäh. Järgmise korrani. '' ,,Kuule! '' hüüdis ta enne kui jõudsin ta toast välja kõndida. Pöörasin ümber talle oodates otsa vaadates: ,, Kui ma su välja kutsuksin, nagu tõsiselt. Kas sa tuleksid?'' Muigasin ning kõndisin voodi poole tagasi, suudlesin teda pikalt ja vastasin: ,, Võib olla. Tsau Alex.''

Ta hoiab mu piha ümbert kinni, kui koos päikeseloojangut vaatame. Ta tõmbab mu endale lähedamale, kui poisid mulle naeratavad. Jään hetkeks lilleletti vaatama ning kohe ostab ta mulle kimbu roose. Toa nurgas seisab siiani see suur mõmmi, mille ta mulle jõuludeks kinkis. Alati annab ta mulle pehmeid musisi, kui ma mossitan ja saadab armsaid sõnumeid, kui ta mind igatseb. Bussipeatuses ootab ta enne ära minu bussi, mis siis, et tema oma käib harvemini.
Pärast romantilist pikniku pargis pöördus ta minu poole: ,,Sa näed täna tõesti ilus välja. Ma ei tea millega ma olen ära väärinud selle, et sa minuga koos oled, kuid ma loodan, et see ei lõppe kunagi. Kallis, ma armastan sind.'' Suudlesin teda pikalt ning vaatasin tema helesinistesse silmadesse: ,,Sa oled ikka jube originaalne või mis?''

Sa naersid kõva häälega. Sa polnud väsinud ega tüdinenud, see pakkus sulle lõbu. Lõpuks langes mu muljutud keha märjale asfaltile. Piisad panid langedes mu silmad kipitama, tehes nägemise veel hägusemaks. Ma ei tajunud enam midagi peale vihma, mis oli külm lohutus mu sinikatele. Kuulsin sind naerdes ära kõndimas ning kõik mis mu kõrvale jäi olid lõhki rebitud kaltsud ja kaks jakobsoni.